Koeru kirik
Koeru kirik on üks Kesk- Eesti vanemaid kirikuid: selle ehitusajaks peetakse 13. sajandi teist poolt, pühitsetud teadaolevalt 1288. aastal Maarja- Magdaleenale , ehitajateks arvatakse Gotlandi ehitusmeistreid. Koeru kirik on kolmelööviline kodakirik, mille idaosas on piklik nelinurkne koor ja läänes pikihoonest eenduv torn. Torni ülaosa on hiljem ehitatud. Algselt on ta ulatunud ilmselt vaid pikihoone kõrguseni. Tornikiivri praegune kuju pärineb 1720. aastast. Torni kõrgus on 43,5m. Hilisemad juurdeehitused on põhjakülje võlvitud eeskoda ja käärkamber.Kunstimälestistena on riikliku kaitse all 44 objekti. Ainulaadsed on 13.-18. saj pärinevad dekoratiivseinamaalingute fragmendid, samuti kapiteelide dekoor, millel on kujutatud looma-, taime- ja inimfiguuride motiive. Ühel kapiteelil on kujutatud kapuutsiga habetunud meest, kes hoiab käsi üleval nii, et koos kapuutsi teravikuga moodustub kolmnurk. Tsistertslaste käemärkide keeles tähendab see „kirikut”.
17. sajandist pärineb Eesti barokiajastu suurima puunikerdaja Chr. Ackermanni loodud krutsifiks. Kahepealise kulliga kroonlühter pärineb aastast 1654 ja ülejäänud kaks kroonlühtrit 19. sajandist.
1645. aastal valmistas Tallinna puunikerdaja Lüdert Heismann Koeru kirikule altari (vana altar), kantsli ja nikerdatud pingistiku (osaliselt säilinud). 1901. aastal kinkis Hermann von Wrede kirikule uue pseudogooti stiilis altariseina. Arheoloogiamälestisena kuulub riikliku kaitse alla 13.-18. saj pärinev maa- alune kalmistu, mis asub kiriku põranda all ja kiriku vahetus ümbruses. Altari alla ja ette maeti mõisnikud ja kirikuõpetajad, teised on maetud kuni tornini kiriku põranda alla. 1773. aastal keelati kirikusse matmine. Matma hakati ümber kiriku.
Esmakordselt on leitud kirjalikke allikaid Koerus tegutsevast õpetajast 1306. aastast. Esimene teadaolev Koeru koguduse õpetaja on Laurentius Grici, kes on Koerus teeninud 1610 – 1617. aasta paiku. Tuntumaks ja rahva seas populaarsemaks Koeru koguduse õpetajaks on olnud Heinrich Ferdinand Hoffmann (1846 – 1891). Tema tegevus langes ühte rahvusliku ärkamisajaga. Tema ajal pandi kindel alus külakoolidele. Hoffmanni otsesel eestvedamisel anti 1835. aastal Koeru kihelkonnas inimestele perekonnanimed.
Hoffmanniga koos tegutses Koeru koguduse kauaaegne köster Reihold Tuglas (1848 – 1894) Tuglas oli Koerus pea ainsam eesti soost ärkamisaja tegelane. Kihelkonnakooli õpetajana korraldas ta kihelkonna koolide õpetajatest pasuna- ja laulukoore ja juhtis neid. Kooris võtsid osa I üldlaulupeost Tartus 1869. aastal ja järgnevatest üldlaulupidudest.
Koeru kirik on pühitsetud Jeesuse Kristuse ühele lähemale kaaslasele Maarja Magdaleenale. Niisiis on kiriku nimepäev Maarja Magdaleena ehk Madlipäeval, 22. juulil. Kirikuhoones kajastub see nõnda, et altar ühes pikihoonega pole mitte lihtsalt idasuunaline, vaid on täpselt orienteeritud Madlipäeva päikesetõusule. Maarja Magdaleena kohta saame Uuest Testamendist teada, et ta oli naine, kes kuulus Jeesuse lähimate kaaslaste hulka. Ta oli Jeesuse ristilöömise ja matmise juures. Ta läks koos teiste naistega Ülestõusmishommikul Jeesuse hauakambri juurde Jeesuse ihu matmiseks võidma ja leidis haua tühjana. Ülestõusnud Jeesus ilmutas end esimesena Maarja Magdaleenale ja saatis ta koos teiste naistega jüngritele kuulutama ülestõusmise imet.
Koeru Maarja Magdaleena kogudus
https://koeru.eelk.ee/
e-post: koeru@eelk.ee
Jumalateenistused pühapäeviti kell 12.00
Koguduseõpetaja: Kristi Sääsk
